Mida me mõtleme uute hindamismeetodite all? Hindamismeetodeid on palju ning mõned neist on vanemad ja mõned uuemad. Õpetajakesksete testide ja teiste traditsiooniliste kokkuvõtva hindamise meetoditega võrreldes võib nii õppijakeskseid kui ka valdavalt protsessile suunatud hindamismeetodeid pidada uuteks meetoditeks. Käesoleval kursusel käsitame uute hindamismeetoditena kõiki neid meetodeid, mis toetavad põhimõtet, et hindamine on õppimise jaoks, mitte ainult õppimise hindamine. Seega on nende uute hindamismeetodite eesmärgiks õppimist toetada, viia õppimine järgmisele tasemele ning edendada elukestvat õpet.
Õppimist mõjutab suurel määral pigem hindamine, kui õpetamine. Hindamine juhib tähelepanu olulisele ning mõjutab oluliselt seda, mida õppijad teevad ja kuidas nad seda teevad.Hindamisel pööratakse aga ikka veel vähe tähelepanu õppimisprotsessidele ja sellele, kuidas õppijad pärast hindamist edasi õpivad. Hindamises on aset leidnud palju uuendusi, nagu portfooliopõhine hindamine, enesehindamine ja kaasõppijatepoolne hindamine, autentne hindamine jne. Senini on aga neid vähe koos rakendatud suurema eesmärgi nimel – valmistada õppijad ette õppimiseks pikema aja jooksul.Õppijad peavad samuti täiendama isiklikku, hindamisega seotud tegevuste pagasit, mida nad saavad kasutada õppimisolukordadega toime tulemiseks kogu oma tööelu jooksul. (Boud ja Falchikov 2007, 5–7). Sotsiaalsed meediumid pakuvad uusi võimalusi nii õpetamiseks kui õppimiseks, aga ka hindamiseks.
Tehnoloogia kasutamine hindamisel
E-hindamise puhul on võimalik eristada kahte hindamisparadigmat. Üks on tugevalt seotud õppijakesksete meetoditega. Teise puhul kasutatakse ära arvutite pakutavat eelist suurte andmehulkade kogumisel ja töötlemisel (näideteks on adaptiivne testimine ja e-testimine, mida käesoleval kursusel ei käsitleta). Kuigi tehnoloogia kasutamine hindamisel võib olla uuenduslik, ei pruugi seda sugugi olla kasutatav hindamisviis. Seepärast ei ole käesoleva kursuse jaoks loodud mõistekaardil paljusid uusi hindamismeetodeid.
Tehnoloogia kasutamine hindamistegevuste toetamiseks ei ole midagi uut. Siiski on tänaseni rõhuasetus valdavalt olnud võrgutestide arendamisel, mitte tehnoloogia kasutamisel fundamentaalsete haridusprobleemide tegelemiseks. E-vahendid on efektiivsed siis, kui neid kombineeritakse hindamismeetoditega, mis tõstavad õppijate võimet anda endale võrdluses standarditega sisemist tagasisidet ning oma õppimist ise reguleerida. Praegu olemas olevad tehnoloogiad võivad neid protsesse toetada. Olemas on nii enesehindamist toetavad kui ka õpetaja- ja kaasõppijatepoolse tagasiside edastamist toetavad vahendid, kuigi õpetaja poolt antava tagasiside erinevate liikide efektiivsust on vaja rohkem uurida. Samuti on lihtne toetada veebipõhiste süsteemide (nt virtuaalsete õpikeskkondade) vahendusel antavat dialoogilist tagasisidet. Uued tehnoloogiad mitte ainult ei too endaga kaasa uusi viise praeguste hindamistegevuste täiustamiseks ning uusi võimalusi (nt võrguarutelude hindamine), vaid panevad tõsisemalt mõtlema ka selle üle, millisena me hindamist kõrghariduses näeme. (David Nicol ja Colin Milligan 2007, 74.)
Näiteid hindamismeetodite kohta
Outcomes-based approach to the assessment of learning - http://en.wikiversity.org/wiki/Outcomes-based_approach_to_the_assessment_of_learning
David Baume pidas 20.01.2009 teemasse sissejuhatava loengu, mille pealkirjaks oli "An outcomes-based approach to the assessment of learning" - http://online.tse.fi/p19956686/. Loeng oli interaktiivne ning faili
„Assessment of learning V3.pdfslides” on võimalik vaadata siit http://beta.wikiversity.org/wiki/File:Assessment_of_learning_V3.pdf. Selle loengu eesmärgiks oli anda ajakohast teavet hindamise hetkeseisu ning lähitulevikus ees ootavate väljakutsete kohta.J ätkake töötamist viimase slaidi küsimustega.
Võetud aadressilt "http://en.wikiversity.org/wiki/Outcomes-based_approach_to_the_assessment_of_learning"
What is peer assessment? - http://en.wikiversity.org/wiki/What_is_peer_assessment%3F
Nancy Falchikov kirjeldab kaasõppija-fenomeni oma raamatus „Learning Together”: Peer Tutoring in Higher Education - http://www.amazon.com/reader/0415182611?_encoding=UTF8&ref_=sib_dp_pop_toc&page=6#reader. Lugege vähemalt 5. leheküljel olevat sissejuhatuse kokkuvõtet ning kaasõppijatepoolne juhendamine saab teie jaoks selgemaks.
Kaasõppijatepoolse hindamise korral hindavad õpperühma liikmed asjakohaste kriteeriumite alusel oma kaasõppijate tööd või tulemusi.Kaasõppijatepoolne hindamine võib hõlmata ka tagasisidet, mida õppijad üksteisele annavad. Sarnaselt enesehindamisega võivad hindeid panna õppijad või hinnetes võidakse kokku leppida õpetajatega. Hindeid võib, aga ei pea formaalseks hindamiseks kasutama. Enamike praktikute jaoks on kaasõppijatepoolse hindamise peaeesmärgiks õppimise täiustamine. Õppijate kaasatus hindamisse võib olla marginaalne või laialdane. See võib piirduda ühe lihtsa otsusega, nagu ülesannete esitamiskuupäeva määramine, ent õppijad võivad osaleda ka eelistatud hindamisviiside kindlaksmääramisel või koguni terves hindamisprotsessis.Kui õppijad on kaasatud hindamise kõikidel etappidel, peaksid õpetajad ja õppijad esimese asjana kokku leppima kriteeriumites, mille järgi tööd või tulemusi hinnatakse. Mõnikord määrab need kriteeriumid õpetaja. Õpetaja puudumisel määravad õppijad oma kriteeriumid väga harva. Enesehindamine või kaasõppijatepoolne hindamine saab toimuda alles siis, kui kriteeriumid on kindlaks määratud. Nancy Falchikov kogus kaasõppijatepoolse hindamise kohta avaldatud uurimistöid, et teha statistilisi võrdlusi sisaldavate uuringute tulemuste põhjal üldistavaid järeldusi (Falchikov ja Goldfinch, 2000). Kaasõppijatepoolse hindamise kvantitatiivsetele uuringutele, milles võrreldi kaasõppijate ja õpetaja antud hindeid, tehti metaanalüüs (meetod, mis võimaldab paljudest kontekstidest kogutud tulemusi võrrelda). Analüüsiga leiti, et kui õppijad peavad andma üldisi hinnanguid selgete ja konkreetsete kriteeriumite alusel ning kui õppijad on nende kriteeriumitega tuttavad ja on mingil määral nendes osalised, on õppijatepoolne hindamine õpetajapoolsele hindamisele sarnasem kui siis, kui hindamine hõlmab mitmete individuaalsete aspektide hindamist. Professionaalse tegevuse hindamine näib olevat raskem kui akadeemiliste tulemite ja protsesside hindamine. Kaasõppijate ja õpetaja vahelised sarnasused olid just suuremad hästikavandatud uuringute korral. (Falchikov, N. 2005. Learning together. Peer tutoring in higher education. Routledge Falmer.Lk 1–2).
Võetud aadressilt "http://en.wikiversity.org/wiki/What_is_peer_assessment%3F"
Õppematerjalid
Soovitatud kirjandus
Boud, D. (ed) (2007).Rethinking Assessment in Higher Education. Routledge. 978-0-415-39779-7.
Bryan, C. ja Clegg, K. (2006).Innovative Assessment in Higher Education. Routledge. 978-0-415-35642-8.
Lingid
Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age - http://www.elearnspace.org/Articles/connectivism.htm
Assessment for learning - http://en.wikipedia.org/wiki/en:Assessment_for_Learning
Assessment for Learning: 10 principles - http://www.aaia.org.uk/pdf/AFL_10principlesARG.pdf
Assessment for learning guidance - http://www.qca.org.uk/qca_4334.aspx
Innovative assessent across the disciplines - http://www.heacademy.ac.uk/assets/York/documents/ourwork/research/Innovative_assessment_LR.pdf
A Study on the Effective Use of Social Software by Further and Higher Education in the UK to Support Student Learning and Engagement - http://kn.open.ac.uk/public/workspace.cfm?wpid=8655
Ülesanne
Mõelge oma kursuse, õppijate ja organisatsiooni eesmärkide peale. Mida on vaja? Kas õppimist hindamise või hindamist õppimise jaoks? Millistele meetoditele panete teie oma kavas ja praktikas rõhku? Kas organisatsiooni, õpetaja ja õppijate vajadused on erinevad? Kui jah, siis milline oleks kompromiss?
Õppimist mõjutab suurel määral pigem hindamine, kui õpetamine. Hindamine juhib tähelepanu olulisele ning mõjutab oluliselt seda, mida õppijad teevad ja kuidas nad seda teevad.Hindamisel pööratakse aga ikka veel vähe tähelepanu õppimisprotsessidele ja sellele, kuidas õppijad pärast hindamist edasi õpivad. Hindamises on aset leidnud palju uuendusi, nagu portfooliopõhine hindamine, enesehindamine ja kaasõppijatepoolne hindamine, autentne hindamine jne. Senini on aga neid vähe koos rakendatud suurema eesmärgi nimel – valmistada õppijad ette õppimiseks pikema aja jooksul.Õppijad peavad samuti täiendama isiklikku, hindamisega seotud tegevuste pagasit, mida nad saavad kasutada õppimisolukordadega toime tulemiseks kogu oma tööelu jooksul. (Boud ja Falchikov 2007, 5–7). Sotsiaalsed meediumid pakuvad uusi võimalusi nii õpetamiseks kui õppimiseks, aga ka hindamiseks.
Tehnoloogia kasutamine hindamisel
E-hindamise puhul on võimalik eristada kahte hindamisparadigmat. Üks on tugevalt seotud õppijakesksete meetoditega. Teise puhul kasutatakse ära arvutite pakutavat eelist suurte andmehulkade kogumisel ja töötlemisel (näideteks on adaptiivne testimine ja e-testimine, mida käesoleval kursusel ei käsitleta). Kuigi tehnoloogia kasutamine hindamisel võib olla uuenduslik, ei pruugi seda sugugi olla kasutatav hindamisviis. Seepärast ei ole käesoleva kursuse jaoks loodud mõistekaardil paljusid uusi hindamismeetodeid.
Tehnoloogia kasutamine hindamistegevuste toetamiseks ei ole midagi uut. Siiski on tänaseni rõhuasetus valdavalt olnud võrgutestide arendamisel, mitte tehnoloogia kasutamisel fundamentaalsete haridusprobleemide tegelemiseks. E-vahendid on efektiivsed siis, kui neid kombineeritakse hindamismeetoditega, mis tõstavad õppijate võimet anda endale võrdluses standarditega sisemist tagasisidet ning oma õppimist ise reguleerida. Praegu olemas olevad tehnoloogiad võivad neid protsesse toetada. Olemas on nii enesehindamist toetavad kui ka õpetaja- ja kaasõppijatepoolse tagasiside edastamist toetavad vahendid, kuigi õpetaja poolt antava tagasiside erinevate liikide efektiivsust on vaja rohkem uurida. Samuti on lihtne toetada veebipõhiste süsteemide (nt virtuaalsete õpikeskkondade) vahendusel antavat dialoogilist tagasisidet. Uued tehnoloogiad mitte ainult ei too endaga kaasa uusi viise praeguste hindamistegevuste täiustamiseks ning uusi võimalusi (nt võrguarutelude hindamine), vaid panevad tõsisemalt mõtlema ka selle üle, millisena me hindamist kõrghariduses näeme. (David Nicol ja Colin Milligan 2007, 74.)
Näiteid hindamismeetodite kohta
Outcomes-based approach to the assessment of learning - http://en.wikiversity.org/wiki/Outcomes-based_approach_to_the_assessment_of_learning
David Baume pidas 20.01.2009 teemasse sissejuhatava loengu, mille pealkirjaks oli "An outcomes-based approach to the assessment of learning" - http://online.tse.fi/p19956686/. Loeng oli interaktiivne ning faili
„Assessment of learning V3.pdfslides” on võimalik vaadata siit http://beta.wikiversity.org/wiki/File:Assessment_of_learning_V3.pdf. Selle loengu eesmärgiks oli anda ajakohast teavet hindamise hetkeseisu ning lähitulevikus ees ootavate väljakutsete kohta.J ätkake töötamist viimase slaidi küsimustega.
Võetud aadressilt "http://en.wikiversity.org/wiki/Outcomes-based_approach_to_the_assessment_of_learning"
What is peer assessment? - http://en.wikiversity.org/wiki/What_is_peer_assessment%3F
Nancy Falchikov kirjeldab kaasõppija-fenomeni oma raamatus „Learning Together”: Peer Tutoring in Higher Education - http://www.amazon.com/reader/0415182611?_encoding=UTF8&ref_=sib_dp_pop_toc&page=6#reader. Lugege vähemalt 5. leheküljel olevat sissejuhatuse kokkuvõtet ning kaasõppijatepoolne juhendamine saab teie jaoks selgemaks.
Kaasõppijatepoolse hindamise korral hindavad õpperühma liikmed asjakohaste kriteeriumite alusel oma kaasõppijate tööd või tulemusi.Kaasõppijatepoolne hindamine võib hõlmata ka tagasisidet, mida õppijad üksteisele annavad. Sarnaselt enesehindamisega võivad hindeid panna õppijad või hinnetes võidakse kokku leppida õpetajatega. Hindeid võib, aga ei pea formaalseks hindamiseks kasutama. Enamike praktikute jaoks on kaasõppijatepoolse hindamise peaeesmärgiks õppimise täiustamine. Õppijate kaasatus hindamisse võib olla marginaalne või laialdane. See võib piirduda ühe lihtsa otsusega, nagu ülesannete esitamiskuupäeva määramine, ent õppijad võivad osaleda ka eelistatud hindamisviiside kindlaksmääramisel või koguni terves hindamisprotsessis.Kui õppijad on kaasatud hindamise kõikidel etappidel, peaksid õpetajad ja õppijad esimese asjana kokku leppima kriteeriumites, mille järgi tööd või tulemusi hinnatakse. Mõnikord määrab need kriteeriumid õpetaja. Õpetaja puudumisel määravad õppijad oma kriteeriumid väga harva. Enesehindamine või kaasõppijatepoolne hindamine saab toimuda alles siis, kui kriteeriumid on kindlaks määratud. Nancy Falchikov kogus kaasõppijatepoolse hindamise kohta avaldatud uurimistöid, et teha statistilisi võrdlusi sisaldavate uuringute tulemuste põhjal üldistavaid järeldusi (Falchikov ja Goldfinch, 2000). Kaasõppijatepoolse hindamise kvantitatiivsetele uuringutele, milles võrreldi kaasõppijate ja õpetaja antud hindeid, tehti metaanalüüs (meetod, mis võimaldab paljudest kontekstidest kogutud tulemusi võrrelda). Analüüsiga leiti, et kui õppijad peavad andma üldisi hinnanguid selgete ja konkreetsete kriteeriumite alusel ning kui õppijad on nende kriteeriumitega tuttavad ja on mingil määral nendes osalised, on õppijatepoolne hindamine õpetajapoolsele hindamisele sarnasem kui siis, kui hindamine hõlmab mitmete individuaalsete aspektide hindamist. Professionaalse tegevuse hindamine näib olevat raskem kui akadeemiliste tulemite ja protsesside hindamine. Kaasõppijate ja õpetaja vahelised sarnasused olid just suuremad hästikavandatud uuringute korral. (Falchikov, N. 2005. Learning together. Peer tutoring in higher education. Routledge Falmer.Lk 1–2).
Võetud aadressilt "http://en.wikiversity.org/wiki/What_is_peer_assessment%3F"
Õppematerjalid
Soovitatud kirjandus
Boud, D. (ed) (2007).Rethinking Assessment in Higher Education. Routledge. 978-0-415-39779-7.
- Raamatus käsitletakse hindamist kõrghariduse kontekstis ning uuritakse seda vaatenurgast, mida hindamine teeb ja mida see teha võib. Kahtluse alla seatakse hinnete ülekaalukas kasutamine ning mitmetest riikidest pärit olevad ekspertidest kaasautorid väidavad, et hindamisest tuleb mõelda teistmoodi, kui soovime, et sellest oleks kõrghariduse hariduseesmärkide saavutamisel kasu.
Bryan, C. ja Clegg, K. (2006).Innovative Assessment in Higher Education. Routledge. 978-0-415-35642-8.
- Kõrghariduse kõikidel tasanditel leiavad hindamises praegu aset muutused. Selle ajendiks on suurenenud õpperühmad, muutuvad õppekavad ning vajadus õppijad paremini toetada.Samas piiravad hindamisvõimalusi hindamiseeskirjad ja välised kvaliteeditagamisnõuded, mis on ajendatud murest standardite, usaldusväärsuse ja plagieerimise pärast.Raamat räägib hindamise muutmise keerulisest protsessist oludes, mis võivad olla kohati keerulised.
- Raamatus vaadeldakse õppimist kaasõppijatepoolse juhendamise kontekstis ning pakutakse tegevuste jaoks praktilisi juhiseid.Raamat sisaldab peatükkekaasõppijatepoolse juhendamise edendamise ja kavandamise, sellisel viisil õppimise jaoks õppijate ettevalmistamise, kaasõppijatepoolse juhendamisega seotud praktika ja positiivse mõju aluseks olevate teoreetiliste raamide kohta.
- Raamatus kirjeldatakse muutusi, mida sotsiaalsete meediumite kasutamine endaga pedagoogika jaoks kaasa toob.
Lingid
Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age - http://www.elearnspace.org/Articles/connectivism.htm
Assessment for learning - http://en.wikipedia.org/wiki/en:Assessment_for_Learning
Assessment for Learning: 10 principles - http://www.aaia.org.uk/pdf/AFL_10principlesARG.pdf
Assessment for learning guidance - http://www.qca.org.uk/qca_4334.aspx
Innovative assessent across the disciplines - http://www.heacademy.ac.uk/assets/York/documents/ourwork/research/Innovative_assessment_LR.pdf
A Study on the Effective Use of Social Software by Further and Higher Education in the UK to Support Student Learning and Engagement - http://kn.open.ac.uk/public/workspace.cfm?wpid=8655
Ülesanne
Mõelge oma kursuse, õppijate ja organisatsiooni eesmärkide peale. Mida on vaja? Kas õppimist hindamise või hindamist õppimise jaoks? Millistele meetoditele panete teie oma kavas ja praktikas rõhku? Kas organisatsiooni, õpetaja ja õppijate vajadused on erinevad? Kui jah, siis milline oleks kompromiss?
